Muhu ja Vormsi
säilinud hulgaliselt pae- ja liivakivist rõngariste, mida hakati kasutama Rootsi ajal. Vormsi
Rootslased jäid tsaarivõimu ajal vabatalupoegadeks ja elasid nn Rootsiõigeusu järgi, kuid
1882 jõudis Vormsilt Kärdlasse babtistlik mõtteviis15. Elades Rootsi emamaast kaugel ja
eraldatuna, säilitasid nad vanad tavad, kogukondliku elukorralduse ja arhailise murdekeele.
Elatuti merekaubandusest, kalapüügist ja karjakasvandusest. Vormsil kasvatati vilja ja
kartulit, peeti veiseid, lambaid ja sigu.16
Säilinud on endisaegne teede- ja taludevõrk, enamik teed on kruusateed. Vormsi saarel
puudub bensiinijaam, nii käib ka kohalik rahvas kütust mandril tankimas ja sellepärast ka
parimaks liiklemis viisiks on saarel jalgrattad, mida saab laenutada sadamas või Hullos.
Vanade ehitiste taastamisel on kasutatud looduslikku ehitusmaterjali. Ajalooliselt on Vormsi
annaabi.ee 
