soojenev kliima. 4. Kuidas mõjutab kõrbestumine Malis elavaid inimesi ja selle riigi majandust? · Pole maad, kus harida põldu. Selle tõttu surevad väga palju nälga ning pole midagi, mida müüa (vaesus) ja vahemad on suured, kui on midagi tarvis. 5. Milliseid ühiskonnagruppe mõjutab kõrbestumine kõige valusamalt? · Madalamaid kihte, kes tegelesid põlluharimisega ja karjakasvandusega. 6. Mis on Timbaktu ja mis on selle ajalooline olulisus? · Küla malis, neile oli jõgi väga tähtis 7. Milline seos on kõrbestumise ja vaesuse ning näljahäda vahel? · Kuna kõrbes ei saa põldu harida, pole neil süüa ning ka pole midagi, mida müüa/vahetada. 8. Milline seos on kõrbestumise ja puhta joogivee kättesaadavuse vahel? · Põud, (puhast) vett on väga vähe ning seda saab ainult väga sügavalt. 9
Kuidas mõjutab kõrbestumine Sahelis nt. Malis elavaid inimesi ja selle riigi majandust? Milliseid ühiskonnagruppe mõjutab kõrbestumine kõige valusamalt? Paljud inimesed lähevad linna õnne otsima. On nälg- alatoitumine, kuna pole põldu, mida harida ja söögipoolist vähe. Selleks, et süüa saada, peab pikki vahemaid läbima. Vee saamine väga raske, kuna puhast vett saab väga sügavalt. Vaeseid mõjutab kõige rohkem, kes tegelesid põlluharimisega ja karjakasvandusega. 13.Milline seos on kõrbestumise ja vaesuse ning näljahäda vahel? Inimesed ei saa enam põlluharimisega tegeleda, sest pole viljakat pinda, seetõttu pole süüa ja pole midagi teistele müüja ega vahetada. 14.Milline seos on kõrbestumise ja puhta joogivee kättesaadavuse vahel? Väheste sademete tõttu on piiratud kõrbes ka joogiks kõlbliku vee hankimine. Põhjavee kihid on hästi sügaval ning ka püsivaid jõgesid on kõrbes vähe. 15
Riided olid valmistatud villasest riidest valmistatud ja mehed kandsid nahkvesti. Peamine rõivamaterjal oli siiski tekstiil, mida kaunistasid ehted, näiteks rinnanõelad, rinnakeed, sõlg või pronkstraadist spiraalikesed. Tarbeesemete hulka kuulus ka NUGA. Elamud sarnanesid varasema perioodi omadele. Majad olid üheruumilised kerisahjuga nurgas. Lisaks oli majapidamise juures mitmed hooned laut, ait jm. Enamasti tegeleti ikka põllundusega (rukis) ja karjakasvandusega. Naised tegelesid ka käsitööga näiteks kootud vaibad. Elukutselised käsitöömeistrid olid sepad ja laevasepad. Milline oli Eesti haldusjaotus muinasaja lõpul? Halduslikult jagunes Eesti maakondadeks ja need omakorda kihelkondadeks. Maakond oli iseseisev poliitiline üksus, mida juhtusid kihelkondade vanemad ja mis sõlmisid rahu või sõdis oma äranägemise järgi. Suuremad maakonnad olid: Läänemaa, Saaremaa, Harjumaa, Reval, Järvamaa, Virumaa, Ugandi, Sakala. Ja
annaabi.ee 
