TUSTI MÕISA PARK (METSAPARK) Tusti mõis oli pikka aega Viljandi mõisa karjamõis, mis omaette mõisaks eraldus 1878.a. Eelmise sajandi neljakümnendatel aastatel kuulus mõisasüda Tartu ülikooli teadlasele professor Karl Schlossmannile. Mikrobioloog oli ostnud selle kindral Pulga käest, kes saanud selle omakorda endale teenete eest Vabadussõjas. Endisest tervikust on jäänud järele üsna vähe, muuhulgas varemed 1904.a. ehitatud suurepärasest maakivimüüridega karjakastellist, kus hobused mööda kiviteed kastelli üles sõitsid ning sinna heina ja muud sööta vedasid. Tusti mõisa park on metsapargina looduskaitse all.
kõlakojataoline profiil väärib puhastamist ja eksponeerimist. Muljet avaldab mõisast kirdesse ja idasse jääv paemurd, mis on hästi korrastatud. Paemurru ligi 7 m kõrguses seinas avanevad väga erinevad murdmiskihid: Rünkpaas, Rünkjas paas, Ehituskivi I, Ehituskivi II, Piibrikiht, Lubjakas dolomiit, Põhjakivi, Põhja paas jne. Tegemist on väga esinduslike dolomiitidega. Mündi mõiskompleksi huvitavast karjakastellist, kus majandushooned olid paigutatud neljakandilise õue ümber, on vähe säilinud. Endises mõisapargis kasvab 1933. a. mõisamaade jaotamise 10. aastapäeva puhul istutatud tamm, mille juures on ka vastav mälestuskivi. · Kasutatud materjalid: 1. ftp://www.aarens.ee/avalik/paide_seletus.pdf 2. http://jol.cma.ee/?CatID=954 3. www.jarva.ee
annaabi.ee 
