Richard Bachi raamat " Jonathan Livingston Merikajakas" oli allegooriline jutustus merikajakast kes polnud tilkagi mitte tavaline. Erinevalt teistest kajakatest armastas jonathan sinitaeva all lendamist rohkem kui söömist. Tema karjakaaslased ega vanemad ei tolereerinud tema erinevust ja soovisid, et ta oleks lihtsalt nagu iga teine tavaline kajakas ning järgiks nende arvamust, et ausa kajaka ainus lennu-siht on toit. Natuke aega Jonathan prooviski olla nagu iga teine kajakas, kuid jonathan ei nautinud ega tundnud rõõmu sellest ning peagi oli ta tagasi omapead avamerel lendamas. Ühel päeval olles saavutanud läbimurde lendamisel kutsuti Jonathan koju jõudes aga häbiposti vastutustundetuse eest ja sealt
Selle tulemusel on elevandi jalatald lai ja ümar, looma keharaskus jaguneb ühtlasemalt ning ta liigub üpris käratult (Looduse entsüklopeedia, lk 266-267 Hoolitsus poegade eest Nagu teisedki pika elueaga imetajad, kulutavad ka elevandid palju aega poegade üleskasvatamiseks. Elevandipoegade eest hoolitsevad ema kõrval ka teised karja kuuluvad emased. See hoolitsus algab juba sünnitusest, kui karjakaaslased võivad käituda ,,ämmaemandatena''. Pojad imevad emapiima nisadest, mis paiknevad emaslooma esijalgade vahel. Elevandi kehaehitus Elevandi massiivset rohmakat keret toetab neli sambataolist jalga. Suure pea külge kinnituvad lont ja võhad. Võhad on tegelikult pikenenud ülemised lõikehambad, mida elevandid kasutavad jooksuaja turniiridel, enesekaitseks ning toidu ja veeallikate väljakaevamiseks