EUROOPA LIIDU RIIKIDE KINNISVARATURU TSÜKLITE JA SELLEGA SEOTUD MAKROTEGURITE NING LAENUTURU TEGURITE AEGRIDADE MUSTRID AASTATEL 2005-2013
järeldada, et kinnisvara hinnamull tekib informatsiooni asümmeetria tingimustes, kus
turuosalised ei oma piisavas koguses ja hea kvaliteediga infot. Mulli kindlakstegemine
on aga küllaltki keeruline, kuna andmed võivad olla erinevates andmebaasides erinevad
ning sageli ka ebapiisavad või ebatäpsed, vastupidiselt aktsiatele ja väärtpaberitele.
Selle tõttu tekib ratsionaalsete ootuste tingimustes nn karjaefekt, mis põhjustab
erinevusi turuhinna ja vara fundamentaalse väärtuse vahel. Karjaefekti tingimustes
rajavad turuosalised oma otsused teiste varem tehtud otsustele.
Brunnermeier ja Oehmke (2012: 29) leiavad oma uurimuses, et turul kaubeldakse väga
jõuliselt ning varade väärtus võib tõusta isegi tingimusel, et varade turuväärtus on
fundamentaalsest oluliselt erinev. Selline trend näitab selgelt mulli olemasolu, millele
järgneb hindade järsk langus, kuna varad on ületanud oluliselt oma reaalset väärtust.