Vana Eesti Rahvausund – Peko
Petseri rajooni küladest."[1] Ristiusk jõudis Eestisse katoliiklikul kujul, kuid Setumaal võeti
ristiusk vastu õigeusu kujul. Kuna Setumaa piirkond on muust Eestist rohkem eraldatud, siis
sealses piirkonnas jäi ristiusu kõrvale püsima ka palju paganlusaegseid jooni, mida nüüd hoiti
rohkem salajas.
Setumaal austati viljaedendajana Pekot, keda mujal Eestis ei tunta. Pekol oli palju
erinevaid rolle, peamiseks vilja- ja karjaedendamine, aga teiste hulgas kaitses ta ka vilja ilma
eest ning karja huntide ja muude kahjude eest. Öeldi isegi, et Peko võimuses on ilma muuta.
Peko oli ka üks vähestest jumalatest, kelle kohta teame, et esivanemad on kujusid teinud ning
sedamoodi austanud. Peko austamine toimus salaja, sellesse olid hõlmatud vaid mõned
üksikud pered või külakogukond, mille raames üks perekond hoidis aasta aega Pekot oma
viljasalves.
annaabi.ee 
