Kriminaalpoliitika kordamine
omakorda kasvas välja valurahasüsteem. Keskajal hakkas see eraviisiline karistussüsteem asenduma
avalik-õiguslike elu-, kehalise- ja aukaristustega, mille tõrjus uusajal välja vabadusekaotus. Uusaja
lõpul hakkasid tekkima töökaristuse alged, kuna XX sajand tõi uue ja tänapäeval valitseva
karistusliigi rahalise karistuse.
Tänapäevaks on karistusõiguse pika ajaloo jooksul jäänud vähe neid karistusi, mis oleksid
kooskõlas õigusriigi põhimõtetega ja samal ajal omaksid ka karitusele omast toimet. Euroopa
riikide karistusõigusest on kadunud surmanuhtlus, pagenduskaristused, au- ehk häbistavad
karistused ja sellised, mis heidavad süüdimõistetu ühiskonnast välja (nt sunnitöö ja sellel järgnev
õiguste kaotus ehk nn tsiviilsurm).
Kriminaalpoliitilises plaanis seisneb sanktsioonisüsteemi põhiprobleem juba sadakond aastat
tasumisidee ja kohtlemisidee konkureerimises. Esimesel juhul rõhutatakse enam karistuse olemust
annaabi.ee 
