õiguspsühholoogia
Autorid väitsid muu hulgas, et IQ on kuritegevuse põhiline
determinant ning et kognitiivne puudulikkus on rohkem esindatud korduvaid ja raskeid kuritegusid toimepanevate indiviidide
hulgas. Arvestamaks sellist seaduspärasust, tegid nad ettepaneku seaduste lihtsustamiseks, et need oleksid vaimselt
vähevõimekatele inimestele lihtsamini arusaadavad. Lisaks kriminaalkoodeksi lihtsustamisele soovitasid nad kasutusele võtta
konkreetsed ja ühetähenduslikud karistusmeetodid, kuna keerulised karistustingimused kahandavad kriminaalseaduste
preventiivset mõju kurjategijate käitumisele.
Võrreldes teiste kriminaalset käitumist statistiliselt ennustavate faktoritega, oli intelligentsuse roll pigem mõõdukas ning seda
varjutasid nn suure nelikuga seotud korrelatsioonid. Suureks nelikuks nimetatakse tulevast kriminaalset käitumist kõige
paremini ennustavaid faktoreid: varasem kriminaalne käitumine, antisotsiaalsed hoiakud,eakaaslaste mõju, isiksuse
üldkarakteristikud