Kriminaalpoliitika kordamine
Kui süütegu on õiguskorra
eitamine, siis karistus peab süütegu, st eitust eitama ning õiguskorda kinnitama.
Hegeli karistusteooria erineb Kanti omast veel selle poolest, et viimane asendab praktiliselt
realiseerimatu taliooniprintsiibi süüteo ja karistuse väärtuste võrdlemisega ning sellise hegelliku
sisuga on tasumisidee püsinud kuni tänapäevani. Kant ja Hegel olid ühel meelel, eitades karistusel
nii üld- kui ka eripreventiivseid eesmärke. Absoluutsete karistusteooriate nõrkadeks külgedeks on,
et riigi ülesanne ei saa olla kõlbluse eest hoolitsemine. Samuti ei arvesta absoluutne teooria
isikuomadus ja kurjategija determineeritust.
c) relatiivsed karistusteooriad
Sootak: Relatiivne tuleb ladina keelest ja täh millelegi viitama, tuginema. Seega peab riiklikul
karistamisel olema teatav riiklikest eesmärkidest tulenev ülesanne. Relatiivsed karistusteooriad
lähtuvad ühiskonna reaalsetest huvidest ja vajadustest