Kriminaalpoliitika kordamine
ja nähakse selles süüdlase poolt tehtud ebaõiguse heastamist, teisel juhul vaadeldakse karistust
eelkõige preventsiooniaspektist ja rõhutatakse eelkõige karistuse eesmärki.
b) Absoluutne karistusteooria
Sellest lähtudes on absoluutse karistusteooria kohaselt riiklik karistamine lahutatud maistest
riiklikest eesmärkidest. Karistamisega ei sea riik eesmärgiks mõjutada ühiskonda, üksikut
kurjategijat või potentsiaalseid kurjategijaid. Ajalooliselt kujunes välja mitmeid erinevaid
karistusteooriaid, mis kõik püüdsid põhjendada, et riiklik karistusvõim ei pea olema suunatud mõne
konkreetse eesmärgi saavutamisele, vaid karistuse kohaldamine on süüteo toimepanemise faktist
tulenevalt paratamatult vajalik. Nii võib karistuse õigustatust põhjendatud absoluutsete teooriatena
nimetada inimloomuse kõlbeliste omaduste teooria, jumaliku päritolu, lepingu, õigluse ideede
teooriad, materiaalset kättemaksu (Kant), dialektilist kättemaksu (Hegel), jne. Tänapäeval neid
annaabi.ee 
