VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS
distsiplinaarmenetluses) vabaduse võtmine aset leiab või oli see hoopis menetluseväline.
Oluline pole ka milline ametiisik, organ või asutus (politsei, toll, sõjavägi, sotsiaal- või
haridusasutus vm) seda teeb. Oluline on, et vabaduse võtmine on avaliku, s.o riigi- või
munitsipaalvõimu akt.10
Seaduses sätestatud juhud, millal vabaduse võtmine isikult on lubatud põhiseaduses sätestatud
eesmärgil sisalduvad peamiselt karistusseadustikus11 (KarS) nimetatud kuritegude eest
vangistusega karistamisel ja kord selleks on kehtestatud kriminaalmenetluse seadustikuga 12
(KrMS). Vabaduse võtmist ettenägevad karistused Eesti õiguskorras KarS § 45 lõige 1 alusel
on vangistus 30 päevast kuni 20 aastani või eluaegse vangistuseni kuriteo toimepanemise eest
ja KarS § 48 alusel arest kestusega kuni kolmkümmend päeva väärteo toimepanemise eest.
8
Kolk, T., Maruste, R. Kommentaarid §-le 20. Eesti Vabariigi põhiseadus