Kreeka poliitiline ajalugu
Teiste seas allus talle Halikarnassos, millest tegi oma pealinna.
Mausolose toel tõstsid kolm saareriiki Hiios, Kos ja Rhodos 357. a. Ateena vastu
mässu, saades toetust ka juba varem liidust lahku löönud Byzantionilt. Järgnenud nn
liidusõjas sai Ateena eskaader Hiiose juures lüüa. Rahapuuduse leevendamiseks liitusid
ateenlased Pärsia kuninga vastu mässu tõstnud Früügia satraabiga, kes maksis kinni
Ateena sõdurite palga, ent kui levisid kuuldused kuninga kavandatavast karistusretkest,
mille tagasilöömiseks reaalsed vahendid puudusid, pidasid ateenlased targemaks liitlaste
lahkulöömisega leppida. 354. a. rahuleping kinnitas Hiiose, Kosi, Rhodose ja Byzantioni
sõltumatust. Seejärel lahkusid liidust ka Lesbos ja Korkyra. Ateena mereliit jäi küll
püsima, kuid kaotas senise tähtsuse.
Ateena nõrgenemine tugevdas omakorda Kaaria Mausolose positsioone, kes aitas
mitmes kreeka linnas võimule oligarhilised valitsused ja saatis neile toeks oma garnisone.
annaabi.ee 
