Eesti ajalugu
Algas 23. Aprillil 1343 märgutulede süütamisega. Mai alguseks oli kogu Harju (peale Tlna) võõrvõimust vabastatud
Tallinna vallutamiseks paluti abi Turu foogtilt. Tagasi saabusid ka ordu väed ordumeister Dreilebeni juhtimisel. 1343 4. Mai ordu ja
eestlaste nelja kuninga kohtumine Paides. Ordu väed löövad eestlasi mandril.
24. juulil puhkeb ülestõus Saaremaal, kus see suruti maha alles 1345 aasta alul.
Tulemused: põlisrahva pärisorjastamine ja mitmeid aastaid tehti Põhja-Eestis karistusretkesid.
Pärisorjastamise tingis ka tööjõu puudus, kui Euroopas suurenes vajadus vilja järele ja siin hakati põlde suurendama. Algas põgenemine
linnadesse, kus oli võimalik saada peale aastast varjamist vabaks.
1410 saab Ordu Grünwaldi lahingus leedulastelt lüüa, millest algab ordu allakäik.
Alates 1421 hakkas ordu regulaarselt pidama maapäevi, kuhu kuulus 4 seisust: Riia peapiiskop ja teised piiskopid, ordumeister oma
kõrgemate käsknikega, vasallidel, linnade (Tln, Trt, Rga) esindajad