Referaat Kihnust ja selle ajaloost.
omavalitsuse staatuse.
Kihnu elanikkond kujunes Saare- ja Läänemaalt ning Muhust tulnud eestlastest. Saarel on elanud ka
liivlasi ja rootslasi.
Varasem ajalugu
Inimasustuse vanimaks jäljeks on juhuleid - silmaga kivikirves, mis kuulub nooremasse kiviaega
ning viitab sellele, et Kihnut kasutati juba sel ajal arvatavasti tolleaegsete kalurite (meresõitjate)
peatuspaigana.
Arvatakse, et püsiasustus tekkis peale 1343. a Jüriöö ülestõusu, mil põgeneti siia ülestõusudele
järgnenud karistusretkede eest. Vanimate asukate juured olid tõenäoliselt Saare- ja Läänemaal,
millele viitavad kihnlaste murraku sarnasus nimetatud paikkondade murdega ning mitmed teised
5
Marek
etnograafilised elemendid.
Esimeste asukate seas on olnud tõenäoliselt ka rootslasi (sellele viitb roosiküla nimi) ja liivlasi,
keda leidus saarel veel 16. Sajandil.