maailmakuritegu, mille eest vastavalt rahvusvahelisele kokkuleppele võib toimepanija vastutusele võtta riik, kes süüdlase kinni peab. Karistusseadustiku järgi on karistused sõltuvad sellest, kas karistatava teo on toime pannud füüsiline või juriidiline isik ja kas toime on pannud füüsiline või juriidiline isik ja kas toime on pandud kuritegu või väärtegu. Süüteod on kuritegu ja väärtegu. Väärtegu on karistuseadustikus või muus seaduses sättestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest või mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine. Süüdi saab olla vaid süüvõimeline isik. Isik on süüvõimeline, kui ta: 1)on vähemalt 14a vanune; 2)on võimeline aru saama oma teo keelatusest(psüühikahäired); 3)on võimeline oma käitumist vastavalt sellele arusaamale juhtima. (l
KarS § 71 kohaselt saab vangistusega asendada ka varalist karistust. Uuenduseks on KarS-is võimalus määrata karistus kandmisele osade kaupa (§ 66) ja karistuse asendamine üldkasuliku tööda (§ 69). Tingimisi karistamine (§ 73 ja 74) ning tingimist ennetähtaega vabastamine (§ 76 ja 77) on reguleeritud sarnaselt KrK-ga, peale selle, et vabastamistähtajad ja aktseaegade pikkused on teistsugused. 10.5. Konkurents ja liitkaristuse mõistmine Kuritegude konkurentsiga seoses on Karistuseadustikus tehtud kolm olulist muudatust, mis on seadusse sisse viidud Karistusseadustiku rakendamise seaduse §-ga 29: 1) Ideaalkonkurentsi korral ei mõisteta enam liitkarsitust, vai mõistetakse üks karistus raskema kuriteo eest (vrdl KrK § 40 lg 1 ja KarS § 63 lg 1) 2) Reaalkonkurentsi korral ei ole suurim karistus mitte karistusliigi ülemmäär ega 30 aastat, vaid raskeima kuriteo eest ettenähtud maksimaalkaristus (vrdl KrK § 43 lg 3 ja 31 ning KarS § 64 lg3)
annaabi.ee 
