Piiride seadmine
Keelud ja karistused pole piiride seadmisel sobivad vahendid, sest keelud sunnivad salatsema
ja valetama ning varjutavad uued kogemused ebameeldivate tunnete ja süümepiinadega,
karistused aga blokeerivad loovuse ning muudavad lapsed tähtsusetuteks, kuna ei arvesta neid
kui iseseisvaid ja kaasamõtlevaid partneried. Tihti on keelud ja karistused spontaansed,
teenivad vanema või kasvataja vajadusi ja väljendavad abitust. Keelud ja karistusd ning piits
ja präänik on segu kättemaksust, enda maksmapanemisest ja kimbatustest ning viitavad
sellele, et puuduvad kokkulepped ja reeglid, mis aitaksid keerulisemate olukordadega toime
tulla.
Piirideta ükskõiksus kasvatuses tähendab seda, et vanemad või kasvatajad ignoreerivad ja
sallivad lapse ,, piiririkkumisi" nii kaua , kuni nad seda enam välja ei kannata. Ignoreerides
lapse korrarikkumisi pikemat aega, täiskasvanud ainult soodustavad neid. Lapsed seevastu