Leedu ajalugu
Suund millest juhinduti oli
venevastasus. Taotleti leedu katoliiklaste lubamist omavalitsustesse. Nõuti ka maa
väljaostumaksu kaotamist, nõuti talupoegadelt karjatuskohtade tagastamist, kroonumaade
jagamist, mõisnikke maaomandi piiramist. Sellist suurt mõisate põletamist nagu eestis ja lätis
aga ei juhtunud. Kõige aktiivsem oli rahvas edela Leedus Suwalkias, Mariampole piirkonnas.
Talupoegade salgad olid seal Vene ametnike rünnatud. Valitsus vastas sellele
karistusaktsioonidega. Juutide vastu korraldati pogromme. 1907 a oli piirkond maha
rahustatud ja hulk juhte vangistatud või asumisele saadetud. Üheks sündmuse tipuks oli aga
Suur Leedu Maapäev, mida ka rahvuslased kohe ära kasutasid. 22. oktoobril kutsuti kokku
nõupidamine ja loodi Leedu Komitee, mis tegi pöördumise suuremate autonoomsete õiguste
saamiseks ja ühise rahvusliku kubermangu moodustamist. Pöörduti ka rahva poole, et igast
piirkonnast valitaks Leedu Maapäevale oma esindajad. 4.-5
annaabi.ee 
