Naiste kuritegevus
naiste osa süüdimõistetute hulgast viimasel 10 aastal keskmiselt kõigest 6%. Vatavalt on naistele
mõistetud ka vähem vabaduskaotuslikke karistusi. Vaid 11% karistatud naistest on mõistetud
vanglakaristus, millest omakorda peaaegu 80% on asendatud katseajaga. See tähendab, et vaid
2.5% kõigist süüdimõistetus naistest kannavad reaalset karistust kinnipidamisasutustes.
Võrdluseks: meestele mõistetakse vabaduskaotuslikku karistust peaaegu 3 korda sagedamini.
Walteri andmetel on naiste karistusajad nende väiksema kriminaalsuse ja tegude kergema
iseloomu tõttu lühemad. (Tael 2009: 45)
Eesti spetsialistide hinnangul muutub naiste kuritegevus aasta-aastalt jõhkramaks ning seetõttu
kohaldavad naiskuritegijate puhul üha rohkem vanglakaristust. Politseistatistika kohaselt ei ole
naiste osakaal kuritegude sooritamisel eriti kasvanud, kuid sama on Eesti ainsas naistevanglas
Harkus kinnipeetavate hulk suurenenud enam kui kaks korda. Naiste osakaal kuritegevuses