Eesti Vabariigi riigipead Cristhel Kraav, Merit-Mariam Saleem 9.b Presidendi valimis kord Vastavalt Vabariigi Presidendi valimise seadusele on kandidaadi ülesseadmise õigus vähemalt viiendikul riigikogu koosseisust. Valitakse salajasel hääletusel ning igal Riigikogu liikmel on vaid üks hääl. Kui keegi ei saa nõutvat häälteenamust, siis korraldatakse järgmisel päeval uus hääletusvoor. Enne teist hääletusvooru toimub uute kandidaatide ülesseadmine. Juhul, kui teises voorus ei saa samuti ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, toimub samal päeval kolmas hääletusvoor kahe kandidaadi vahel, kes said enim hääli teises voorus. Peale kolmandat hääletusvooru, kutsub RK esimees ühe kuu jooksul kokku valimiskogu Eesti Presidendi valimiseks. Valimiskogu Valimiskogu koosneb Riigikogu liikmetest ja kohaliku omavalitsuse volikogude esindajatest. Kandidaadi ülesseadmise õigus on vä...
rahvahääletusel vastuvõetud seaduste väljakuulutamine, Riigikogu valimiste väljakuulutamine ja Riigikogu kokkukutsumine esimeseks istungjärguks. Sellistest ülesannetest rääkides on Vabariigi Presidenti iseloomustatud kui „riiginotarit”, kelle formaalse kinnitusega saab mingi riiklik toiming lõpliku ja kindla tähenduse. Lisaks riiginotari ülesannetele omab Vabariigi President ka sümboolset võimu, näiteks iseseisvat otsustusõigust riiklike teenetemärkide jagamisel või karistatutele armuandmisel. Kuigi säärased otsustused on pigem sümboolse tähendusega ja riigielus märkimisväärset tähendust ei oma, võivad need ühiskonnas suurt vastukaja leida. Nii näiteks tekitas president Lennart Meri 2001. aasta alguse otsus mitte anda teenetemärki endisele Eesti NSV Ülemnõukogu presiidiumi esimehele Arnold Rüütlile, kes hiljem, sama aasta sügisel presidendiks valiti, opositsiooni hulgas tugevat pahameelt. Vabariigi
annaabi.ee 
