Kriminaalpoliitika kordamine
20. Kurjategijate karistamise eesmärgid ja nende vastuolud.
Ajaloolises plaanis on karistuse mõte taandatav dilemmale kättemaks või ennetamine, seega siis
küsimusele, kas karistusega peab süüdlasele tasuma selle eest, mida ta on korda saatnud, või peab
karistav riigivõim vaatama ettepoole ja püüdma edaspidi samasuguseid rikkumisi ära hoida.
Absoluutsete teooriate järgi on karistus asi iseeneses, karistuse õiguslik ja eetiline alus ei vaja
põhjendamist ega karistamisvolitus õigustamist. Karistada tuleb sellepärast, et kuritegu on toime
19
pandud; karistus on vaba mistahes eesmärgist. Nähes karistuse õiglast tasumist, võib seda vaadelda
eesmärgina. Absoluutsete teooriate maailmavaateline alus on riigi käsitamine maise õigluse kaitsjana ning
usk inimese kõlbelisse enesemääramisse. Riigi ülesanded piirduvad individuaalse vabaduse kindlustamisega.
annaabi.ee 
