PROBLEEM Karistamine,selle olemusest ja isiku konkreetsest teostusastmest tulenevad võimalikud tagajärjed ja mõjud sotsiaalses kontekstis. Kas erinevused meeste ja naiste hinnangutes karistamisel võiksid viidata sotsiaalselt aksepteerimatutele tagajärgedele. TEOORIA Karistamist kui sellist on uurinud Nobes,1999 Briti näitel, Wolfner & Gelles, 1993 Ühendriikide näitel ja samuti Wissow,2001 ja Holden,1999 ning Harper,2006. Suhtumist laste karistamisse on uuritud väga palju, küll loetakse sooliste erinevuste uurimuste algusajaks 1970ndaid aastaid. Oma uurimuses on Hyde, 1984 aastal leidnud, et erinevused meeste ja naiste vahel ei pruugi mitte just alati ilmneda. Oma uurimustes üritasid psühholoogidfeministid tõestada, et peamisteks erinevuste tekitajateks on nn. Sotsiokultuurilised faktorid. Psühhooloogide seas, kes on uurinud sooprobleeme ja soolist diferentseeritust on enam tuntud R.Anger, B. Lott, Marecek jpt
Selline õpetus võib viia meeleheitele. 3) Kui me peame ikka jälle uuesti kehastuma, miks siis Kristus seda üldse ei maininud? Miks on aegade algusest usutud elu jätkumist pärast surma? Inimkultuuri algusaegadel mõjutasid inimesi unenäod, müstilised kogemused ja hõimu samaanide autoriteet. Elu jätkumisest kujunes hiljem suurte religioonide üks põhiküsimus. Inimeste lootus paremale tulevikule aitas taluda ränka elukoormat. Usk ebaõiglaste karistamisse hoidis kogukonna kõlbelist taset stabiilsena. Ajaloos on toimunud olulisi sündmusi, mis tugevdanud inimeste usku surmjärgse elu suhtes: 1) Kristuse ülestõusmine ligi 2000 a tagasi 2) 19. saj teisel poolel alguse saanud spiritismi nähtuste uurimine 3) Tänapäeva para- ja transpersonaalne psühholoogia Deepak Chopra oma raamatus "Elu pärast surma" kirjutab: "Kas on võimalik, et meditsiin suudab kõigele vastuse anda? Dr van Lommel,
annaabi.ee 
