Kriminaalpoliitika kordamine
Meenub jälle nõukogude
aeg, kui 1964. aastal muudeti suur osa senistest alaealistele ettenähtud kasvatusliku töö kolooniatest erikutse-
koolideks. Kuigi erinevused nende asutuste vahel ei olnud olulised, lubas niisugune muutus vähendada
hüppeliselt alaealiste kinnipeetavate arvu tolleagses Nõukogude Liidus ja statistiliselt läks pilt palju
paremaks. Kas meie kriminaalpoliitika kujundajad on jõudnud ,,geniaalsele ideele", kuidas liberaalsemaks
muutuva karistamispraktika ja vangide arvu vähenemise korral säilitada eriliselt hirmutav võimalus saada
karistusjärgselt kinni peetud? Nõnda säiliks preventiivne mõju olukorras, kus muidu leebed karistused enam
hirmu ei tekita. Niisugusel talitusviisil oleks kahtlemata teatav loogika, paraku oleks see ilmselgelt silma-
kirjalik.
Justiitsministeeriumi poolt kooskõlastusringile saadetud ,,Karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku