Eesti rahvatoite
Uuemaaegsed
vastlapäevatoidud on vastlapuder ja kuklid. Vastlapäevaks lõppesid üldiselt lihatagavarad otsa ja
järgnevatel tähtpäevadel ning pidudel kasutati rohkem muna-, jahu- ja piimatoite.
Madisepäeval (24. veebruar) võis küpsetada kooki, keeta tangusööki, ei tohtinud aga kapsaid,
uba ega herneid keeta, et nad kasvuajal ära ei ussitaks. Samuti ei tohtinud süüa liha ja kartuleid.
Karjalaskepäeval (14. aprill) anti mõnel pool isegi kariloomale tükk leiba, et loomad oleksid
aasta läbi söönud ja sigivad.
Künnipäeval (14. aprill) kasteti esimest kündjat nagu karjastki. Hüvituseks anti märjale
kündjale keedetud mune.
Suvistepühadega tähistati külvitööde perioodi lõppu. Siis mindi kiigel, kus jagati
kaselehtedega värvitud mune. Suvistepühadeks valmistati piimasuppe, sõira, kohupiima, munavõid,
värsket kala jm.
Suvise pööripäeva pühitsemine on rahvapärimuses ühendatud jaanipäevaga
annaabi.ee 
