soolakud, st. sooldunud muldadega ja taimede poolest vaesed lõigud Soolakutel kasvavad soolataluvad taimed, näiteks soolarohi, rand-sõlmhein, rand- soodahein ja nadahein. Lääne-Eesti mandriosa ja saared on seevastu rannaniitude poolest väga rikkad. Kokku on siin mitukümment üle 10 ha suurust rannaniitu, üle kümne rannaniidu on aga 100 ha või suuremad. Eesti suurimad rannaniidud asuvad Matsalu märgalal. Kui rannaniit kinni kasvab, hävivad paljud liigid. Tuleb karjatada. Kariloomadeks Veised Lambad hobused Väetada ei tohi, sest siis muutub taimestik, sellega ka putukad, siis linnud ja seega loomad. Surevad välja liigid. Tegurid: abiootilised soodustavad rannaniitude teket (, palju päikesevalgust, suur õhuniiskus)
Põlluharimine sai alguse korlilusest, mille käigus oli kogutud teadmiseid erinevate looduses leiduvate taimede kohta. Metsarikkamates piirkondades kasutati alepõllundust. Peamiseks põlluharimise riistaks oli kuni IV at eKr kõblas, seega oli esimeseks põlluharimise viisikd kõplapõllundus. Karjakasvatus omakorda sai alguse küttimisest, mille käigus kinni püütud noorloomi säilitati elusa lihatagavarana. Esimesteks kariloomadeks olid lambad ja kitsed, hiljem kodustati ka sead ning veised. Paljudes vähemviljakates piirkondades (ka Eestis) ei tõrjunud põlluharimine ja karjakasvatus pika aja jooksul küttimist ja korilust kõrvale, vaid need jäid täiendavateks elatusallikateks. 3.2. Varaseimad põlluharijate asulad: Piirkondades, kus põlluharimine muutus elanike peamiseks tegevusvaldkonnaks, tõi see enesega kaasa suuri muutuseid
annaabi.ee 
