Ristisõda
ja 1422.
aastal, kuid hussiidid suutsid mitmelt malt värvatud võõrväed taas purustada. Jan võttis lahingutes
kasutusele nn vankerkantsi talupojavankrites kiiresti kokkupandava kaitsekilbi, mille vastu
raskerelvastuses ratsavägi osutus abituks.
Pärast neid võite teravnesid aga lahkhelid hussiitide endi leeris, aegajalt tekkis isegi
relvakokkupõrkeid. Eeskätt põhjustas vastuseisu see, et olles haaranud kiriku varad ja võtnud enda
kätte linnade valitsemise, ei soovinud kariklastespanid, kaupmehed ja käsitöömeistrid enam toetada
taboriitide püüdeid jätkata feodalismivastast võitlust. Siiski korraldati ühine sõjakäik Moraavia
hussiitide abistamiseks.
1422. aastal suri hussiitide sõjaline juht Jan Zizka, tema asendaja on ajalikku läinud Prokop Suure
nime all.
Olles võimetu hussiite sõjaliselt võitma, kutsus katoliku kirik neid 1433. aastal osalema Baseli
kirikukogul. Seal pöördusid taboriidid kristliku maailma poolemanifestiga, milles ründasid teravalt
annaabi.ee 
