Taani raamatukultuur
valgustajaks, humanistiks, kasvatajaks, mis sest et omapärase kõverpeeglimeetodi abil. Tema
õpetuste eesmärgid: vaba mõtlemine, kasulikud teaduses, võõrkeelse moenarruse asemele
puhas emakeel.
Oma viimase suurema ilukirjandusliku teose satiirilis-fantastilise romaani ,,Niels Klim'i maa-
alune reis" (1741) kirjutab ta ladina keeles. Selles teoses kukub Bergeni üliõpilane Niels Klim
läbi maakoore ma sisemikku ja külastab seal mitmesuguseid fantastilisi maid, karikeerides
neis üksikute Euroopa riikide siseolusid, riigikordi, usulisi vaateid.
Ta teaduslikus töös ajaloolasena väärib esikohale tõstmist 3-köiteline (1732-35) ,,Taani riigi
ajalugu" (vanemast ajast kuni 17. Saj. lõpuni). Valgustusaja vaadetega mehele omaselt
keskendub tema peamine huvi eestkätt uuemale ajale. Ka populaarfilosoofina on ta olnud
tegev, arendades vabas, vestlevas, Montaigne'i laadi meenutavas stiilis oma vaateid usust,
sallivusest, elutarkusest jne