märgitud. Küsimuskohti tekitab seejuures aga nö "motiveeritud maht", mis on suhteliselt subjektiivne. Mõne FatCatArt projekti puhul on originaalteost kasutatud vähem, teiste puhul rohkem. Näiteks K.Malevichi teosest "Red Square" on kasutatud põhimõtteliselt vaid ruudukujutist, samas S. Dali "The Presistence of Memory" puhul on selgesti arusaadav, et on kasutatud täpset originaalteose koopiat (mitte pole seda nt järgi joonistatud). Isegi kui FatCatArt teoseid võiks nimetada karikatuurideks, on rikutud siiski teose nimetuse punkti, kuna teose pealkirjad on FatCatArt-i puhul muudetud. FatCatArt projekti puhul võiks öelda, et kena oleks olnud ära nimetada ka originaalteose originaalpealkiri ning küsida luba teose kasutamiseks nende teoste puuhl, mille originaalteose autor on veel elus või suri 70 aastat tagasi. Seejuures oleks autoril või autoriõiguste omajal ka õigust nõuda teose kasutamise eest tulu, eriti eeldades, et töödeldud teoste müügiga teeniti raha
enne holokausti, oma sõprade ja perekonnaga. Alati tuleks rõhutada ohvrite individuaalsust ja inimlikku väärikust. Holokausti teemade käsitlemisel tuleks vältida stereotüüpseid vaateid, et kõik holokausti toimepanijad olid kas psüühiliselt haiged või sadistid, et kõik päästjad olid kangelaslikud, julged, head ja lahked, et kõik kõrvalseisjad olid ükskõiksed. See kätkeb endas riski kaotada mineviku inimeste inimlikud jooned ja muudab nad pigem karikatuurideks. Keskendudes isikute elulugudele, nende ees seisnud kõlbelistele valikutele ja langetatud otsustele, leides 9 paralleele õpilaste tänapäevase kogemusega, saavad õpetajad muuta holokausti ajaloo tundmaõppimise noortele huvitavamaks ning arusaadavamaks. Tunnistajate ütluste kasutamine
annaabi.ee 
