10. Millest koosneb juhtkimp? Juhtkimp koosneb ksüleemist ehk puiduosast ja floeemist ehk niineosast. 11. Kus asub juurekübar? Ülesanne Juurekübar asub juure tipus, juurekübar kaitseb ja katab kasvukuhikut. 12. Lehe põhitunnused Taime vegetatiivne organ, kasv piiratud, ei kanna teisi organeid, rootsuga, rootsuta, ülesanneteks fotosüntees ja hingamine. 13. Millistel taimedel esinevad putkõied ja keelõied? Kuidas nad paiknevad? Õistaimedel nt karikakral, teekummelil, päevakübar. Keelõied paiknevad õisiku ääres, putkõied keskel. Äärmised keelõied on tavaliselt kas valged, roosad, purpursed või lillakad. Õie keskel olevad torujad putkõied on tavaliselt punakaspruunid või kollakaspruunid. 14. Millises juure osas kasvavad juurekarvad? Milleks neid vaja on? Imamis- ehk eritumisvöötmes, nende abil toimub vee ja selles lahustunud mineraalsoolade vastuvõtt. 15. Mis on mükoriisa
· Kasvab niitudel, söötidel, enamasti inimese tegevusest mõjustatud kasvukohtadel. Härjasilm Leucanthemum vulgare · Perekond härjasilm · 20-70 cm · Taim paljas või harvemini hõredalt karvane. Lehed kuni 4 cm pikkused ja õisikud kuni 6 cm läbimõõduga. · Õitseb juuni-august · Kasvab niitudel, jäätmaal, söötidel Teekummel Chamomilla recutita · Perekond kummel · 50-40 cm · Kogu taim tugevalt aromaatne. Õisikud valgete keelõitega (nagu karikakral). · Õitseb juuni-august · Kasvatatakse ravimtaimena, metsistunult kasvab teeservadel Harilik kesalill Matricaria perforata · Perekond kesalill · 20-80 cm · Taim on erilise lõhnata, õisik keskelt lame, seest täis.(võib sassi minna teekummeliga ja karikakraga) · Õitseb juunist-oktoobrini · Kasvab prahipaikadel, kesal, põldudel umbrohuna Harilik soolikarohi Tanacetum vulgare · Perekond soolikarohi
keelõite ring. Selline õis on eestlastele meenutanud kana taguotsa, millel tuul on suled laiali ajanud. 9 Samuti kohtab kesalillel mitmeid teistele taimedele kuuluvaid nimesid: karikakrad, kummelid, piimalill. Kõik need viitavad sarnasusele vastavate taimedega. Kesalillel on karikakardega sarnased õied. Samuti on mõlemate lehed jagunenud peenteks hõlmadeks. Karikakral on aga siiski lehehõlmad lamedad, kesalillel aga päris niitjad, peaaegu nagu tilli lehed. Kesalill on harilikult karikakrast palju võimsama kasvuga. Sarnasus kummeliga seisneb lehtede ja õite välimuses, kuid kummelilõhna kesalillel pole. Mõnevõrra erinev on ka nende õisik. Kummeliõisik on kuhikjas ja seest tühi, kesalille oma aga lame ja seest valge säsiga täidetud. Piimalillel pole aga kesalillega mingit silmnähtavat sarnasust, vahest vaid veidi üldkujus.
annaabi.ee 
