Kiviaeg ja muinasusund Westis
Kui inimesed jäävaheaegadel elasidki
sel ajal, siis nende jäljed on minema pühitud. Me võime arvata, et mõnel soojemal
jäävaheajal oli Eesti ala inimasustatud. Näiteks viimasele suuremale jääajale eelnenud
vaheajal, mis on enam kui 116 000 aastat tagasi, oli siinne kliima palju soojem kui
tänapäeva Eestis ning siin kasvas Lõuna- ja Kesk-Euroopale iseloomulikud taimed.
Ainsaid tõendeid, et jäävaheaegadel Läänemere äärne ala asustanud oli, on leitud Kesk-
Soomest Karijoel asuvast Susiluola kaljukoopast, kust leiti mõned primitiivsed kivist
tööriistad, mille vanust hinnatakse 120 000 125 000 aastale.
Viimane jääaeg, mida nimetatakse Weichseli jääajaks, algas umbes 116 000 aastat
tagasi. Perioodi alguspoole oli Eesti ja Skandinaavia alad jäävabad, kuid kliima siiski
karm. On leitud tõendeid, et see ala oli asustatud karvaste mammutite poolt. Peagi aga
kliima külmenes veelgi ning umbes 24 000 22 000 aastat tagasi saavutas mandrijää
annaabi.ee 
