turustamisega 2. Kes on kalur ja kes on kalamees? Kalur on inimene kes püüab kutselise kalapüügi vahenditega,kalapüügi seaduse kohaselt peab olema vähemal rannakaluri neljanda taseme kutse kvalifikatsioon. Kalamees on kalastaja kes käib hobi korras kala püüdma,kalastaja ei tohi oma saaki müüa erinevalt kalurist. 3. Milline püügivahend on kastmõrd? Püünis, mis koosneb juhtaiast, kuni kahest kariaiast, ühest või mitmest pujusest ja ühest või kahest pealt lahtisest kastist ehk pärast. Selle mõrra juhtaia lubatud pikkus on kuni 600m. Kastmõrd on suurim lõkspüünis See pannakse meres kalade rännuteedele. 4. Millised on Eesti siseveekogude tähtsamad püügikalad? Koha,Latikas ja Ahven 5. Kuidas töötab traalpüünis? Traalpüünisega püütakse kala ühe või kahe laeva järel veetavasse võrkkotti. Püünist
turustamisega 2. Kes on kalur ja kes on kalamees? Kalur on inimene kes püüab kutselise kalapüügi vahenditega,kalapüügi seaduse kohaselt peab olema vähemal rannakaluri neljanda taseme kutse kvalifikatsioon. Kalamees on kalastaja kes käib hobi korras kala püüdma,kalastaja ei tohi oma saaki müüa erinevalt kalurist. 3. Milline püügivahend on kastmõrd? Püünis, mis koosneb juhtaiast, kuni kahest kariaiast, ühest või mitmest pujusest ja ühest või kahest pealt lahtisest kastist ehk pärast. Selle mõrra juhtaia lubatud pikkus on kuni 600m. Kastmõrd on suurim lõkspüünis See pannakse meres kalade rännuteedele. 4. Millised on Eesti siseveekogude tähtsamad püügikalad? Koha,Latikas ja Ahven 5. Kuidas töötab traalpüünis? Traalpüünisega püütakse kala ühe või kahe laeva järel veetavasse võrkkotti. Püünist
aastatel räimi mõrdadega püüdma, samal ajal alustasid mõrrapüüki ka Kiideva- Puise kalurid. 9 Joonis 2. Mõrra konstruktsioonelemendid (kalapüügeeskiri) 5. Bottengarn ehk süvameremõrd Angerjapüünis bottengarn on süvameremõrra rootsi keelne nimetus, tähendades sõnasõnalises tõlkes põhjavõrku. Oma ehituselt on suur lõkspüünis, mis koosneb tiivast, kariaiast, kastist ja mõrrakerest. Püügile asetatake ta harilikult vaiade abil (on ka teisi võimalusi), kusjuures tiiva ja kariaia alumise elise külge kinnitatakse raskuseks kett. Pealmine selis kinnitatakse veepinnast 0,5 1,2 m kõrgemal asuva vaieri küöge, sest ainult paarkümend sentimeetrit üle veepinna ulatuvast võrkseinast oskavad angerjad end üle libistada. Ühte ribisse asetatakse 2- 15 bottengarni. Erinevalt kõigist teistest mõrdpüünistest, on rändangerjapüünise kariaial
annaabi.ee 
