ja lombid kipuvad ära kuivama. Kogred toituvad mudas elutsevatest organismidest - enamasti surusääsklaste vastsetest, aga ka lihtsalt taimsest kõdust ja mudast. Koger koeb juunist augustini veekogu taimestikurikastes osades. Et ta on väga soojalembene kala, siis peab ka veetemperatuur kudemise alguseks olema vähemalt 16...18 °C. Kudemine toimub rühmiti ning on kärarikas ja silmapaistev tegevus. Tavaliselt on emased sügavamal, isased aga karglevad ja hüplevad ülevalpool. Koetud ja viljastatud mari areneb veetaimedele kleepunult. Sõltuvalt veetemperatuurist, koorub 6 mm pikkune vastne 4...6 päeva pärast. Koger saab suguküpseks 3...4 aasta vanuselt ning pikaealise kalana võib ta eluiga ulatuda 20...30 aastani. Kogred on hinnatud püügikala maitsva liha tõttu. Ka kokrede mudamaitse, mis on mudas veedetud aastate tagajärg, on hõlpsalt kõrvaldatav, hoides kalu enne söömist mõnda aega puhtas vees
Tekst- kindlas olukorras kindlal eesmrgil kasutatud keel. Iga tekst moodustab omaette thendusliku terviku. Tiend- lauses kndsna juurde kuuluvad tpsustav(ad) sna(d) (Pisike tigu puges phku). Verbita lauselhend- lause snarhm, milles puudub tegusnavorm (Anne astus ue, sussid jalas). Vljendtegusna- tegusna ja kndsna hend, millel on lekantud thendus (pin phe). eldis- lause tuum, mis vljendab tegevust vi olemist. eldiseks on enamasti tegusna prdeline vorm (Koerad karglevad rmust). eldistide- lauses tegusna olema juurde kuuluv kndsna nimetavas, harvemini ka osastavas kndes (Elu on imeline). hendtegusna- tegusna ja mrsna hend (andis alla). te- sna vi snarhm, mis nitab, kelle vi mille poole lauses prdutakse (Ats, mis su koduleheklje aadress on?).
annaabi.ee 
