Maailma ja eesti pärast teist maailmasõda
Riigivolikogu muudeti ENSV Ülemnõukoguks. Valitsus nimetati Rahvakomissaride
Nõukoguks, selle eesotsas Johannes Lauristin. Hakati looma sovhoose ja kolhoose, kus
esialgu ei olnud vägisi talurahva sundi töötamiseks. Hakati põletama raamatuid. Kõiki
ümberkorraldusi saatsid massirepressioonid ja arreteerimised. 14. Juunil 1941. Toimus
massiküüditamine Siberisse, kus 10 205 naist, last ja meest saadeti loomavagunitega ära.
Saksa okupatsioon
1941. suvel valmistusid üksteisele kallale kargamiseks Saksamaa ning Nõukogude Liit. Siis
tegi esimesena sammu Saksamaa ning tuli Baltimaadesse ning tõrjus edukalt venelased tagasi.
See kestis kuni Kesk-Eestini, kus Punaarmee arv oli suurem, kui arvata osati. Rinne seiskus
mingiks ajaks. Eesti metsavennad põgenesid või aitasid sakslastel sõdida ning loodi salk
Omakaitse. Kuna velenasi vihastas säärane asjade käik, loodi Põhja-Eestis hävituspataljonid.
Okupatsioonivõimud viisid läbi sundmobilisatsiooni, mis nurjus küll Lõuna-Eestis