31.Pinnakareduse parameetrite märkimine joonistel (üldskeem ja põhimõtted, Rz ja Ra märkimise näiteid). Esimene samm-Ra ja Rz määramine. Ra-profiili keskmine hälve ja Rz-maksimaalne profiili kõrgus. Et Rz-i interpreteeritakse ISO ja DIN'i järgipisut erinevalt, on targemteha panus Ra-le. ISO järgi on Ra asukoht nn. ,'' juure all'' Pinnakareduse märkimine tööjonisel-teravik alati vastu töödeldavat pinda. Et mitte korrata mitmel korral samade karedusparameetrite esitamist,võib märkimist lihtsustada(sisu deklareeritakse märkustes) 32.Detailide geomeetriline tolereerimine. Reaalse objekti mistahes pind ei vasta kunagi täielikult nominaalsetele parameetrirele. Näiteks, silinder võib tegelikult olla kooniline või tünnikujuline ning ristlõige elliptiline. Selliseid hälbeid ideaalkujust nimetatakse geomeetrilisteks hälbeteks. 33.Baaselement ehk lähe, baaselemendi tähistamine
Mõõtmisel võib vajadusel välja filtreerida ebasoovitavad elemendid (sagedused). Pinnakareduse kahedimensionaalsel mõõtmisel on puuduseks, et ei võeta arvesse pinna ulatuse muutusi ning parameetrid iseloomuatavad sama arvulise väärtusega erinevaid pindasid. Seetõttu uuritakse võimalust määratleda pinnakaredust kolmedimensionaalsena. Optimaalne mõõtme- ja kujutäpsus ning pinnakaredus on omavahel sõltuvuses suurema täpsustasemega detail nõuab väiksemat pinnakaredust. Otsene karedusparameetrite arvutamine talitustingimustest lähtudes on raskendatud kuid esineb palju soovitusi pinnakareduse valiku kohta. Iga töötlemisviisi iseloomustab otstarbekas pinnakaredus. Näiteks liivvormvalu annab mustmetallist detailile Ra pinnakareduse 50...160 ning värvilisest metallist detailile 25...50. Mehaanilise töötlemisel saavutatav pinnasileduse andmed on antud järgnevas tabelis: Töötlemisviis Ra, µm IT ökonoomne IT saavutatav