11. Joonis 3.11 Hüdrauliliselt sile (a) ja kare (b) toru. tähistab toru seinte konaruste kõrgust. Hüdrauliliselt siledate torude hõõrdetakistus laminaarsel voolamisel arvutatakse järgmise valemiga: = 0.316 Re 0.25 (3.56). Praktikas kasutatakse sageli diagramme ( kui funktsioon Re arvust), mis on ehitatud valemite (3.55) ja (3.56) abil (joonis 3.12). Karedate torude puhul diagrammi tuuakse sisse ka torude karedust, seda tavaliselt suhtelise karedusena (kareduse suhe toru ekvivalentdiameetri, või vastupidi). Sellliseid diagramme nimetatakse Moody diagrammideks (joonis 3.13). Joonis 3.12 Hõõrdeteguri sõltuvus voolamise reziimist siledate torude korral 3.4.3.2 Kohttakistus Kohttakistuse mõju avaldub ainult takistuse paiknemise kohas, erinevalt hõõrdetakistusest. Mis mõjub kogu toru ulatuses. Kohttakistusteks saavad olla nt. toru kitsendused ja laiendused, kraanid, torupõlved jpm
- oksiidide kiht, paksusega mõned nanomeetrid; - topograafiline kiht,millemoodustab sisuliselt tööriist; - plastselt deformeeritud kiht töötlemise tulemusel; - metallograafiliselt deformeerunud kiht, töötlemise temperatuuri mõjul; - keha materjal. Kuigi alumised kihid on väga tähtsad objekti toimimisvõimele on neid raske mõõta. Seetõttu omab suuremat tähtsust pinna kareduste mõõtmine, mis kaudselt annab hinnangu ka seesmiste kihtide kohta. Pinna hälbeid eristatakse karedusena, lainelisusena ja kuju vigadena. Enamuses mõõdetakse ainult karedust ning muu filtreeritakse välja. Mõnedes rahvustandardites on pinnakaredus jaotatud rohkemateks klassideks. Karedus on põhjustatud töötlemismetoodikast ja omab peenikest struktuuri. Lainelisus on perioodilised mõjutused töötlemisel, nt mittebalanseeritus. Kuju hälve on tingitud reeglina materjali vähesest vastupanust. Pinna parameetrid ISO 4287 annab põhimõisted ja parameetrid.