karedaks >6 mgekv/l puhul. Peamised Ca ja Mg allikad on paekivi ja kriit, ning kuna peamine Eesti aluskivim on juhtumisi paekivi ongi tulemuseks see, et Eesti veed on enamasti karedad. Eristatakse kolme kareduse liiki: · karbonaatne karedus sadeneb vee keetmisel lahustumatu CaCO3 kujul (katlakivi). · mittekarbonaatne karedus vee keetmisel välja ei sagene. · üldkaredus kõigi Ca ja Mg ühendite kogusumma keetmata vees. Vee karedusel puudub piirnorm, sest nii kaltsium kui ka magneesium on inimese kehale vajalikud elemendid. Küll, aga "pehmendatakse" vett eesmärgiga hoida boilerid, pesumasinad, veekeedumasinad jms. töökorras. Samuti pärsib kare vesi ka seebi vahutamist, ning näiteks oad ja herned ei kee liigkaredas vees pehmeks. Vee pehmendamine: · keetmine lihtsaim võimalus vee kareduse vähendamiseks. · destilleerimine vett keedetakse, ning tekkinud aurud kondenseeritakse teise anumasse
- vesinikkarbonaadid - MÖÖDUV karedus (karbonaatne) see osa karedusest “kaob” keetmisel: vee Ca(HCO3)2 → CaCO3 + CO2 + H2O ÜLD- KAREDUS Mg(HCO3)2 → Mg(OH)2 + 2CO2 - sulfaadid, kloriidid jt. - JÄÄV karedus ei vähene keetmisel Vee karedusel on suur (taval. negatiivne) tähtsus: - vähendab vee lahustamis- (ekstraktsiooni-) võimet - tekitab katlakivi (suurendab soojuskadusid) - vähendab seebi pesemisvõimet, toidu - joogi kvaliteeti jne. Vee karedust väljendatakse ja mõõdetakse eri riikides erineva tradits. alusel 1) millimoolides liitri kohta (mmol/l): mööduv (karbonaatne) karedus vastab sellele osale katioonidest Ca 2+ ja Mg2+, mis on
annaabi.ee 
