Eluslooduse eksami kordamine
kiile, ehmestiivalisi, kiilkärbseid, hooghännalisi jne.
VEEKOGUD
Veekogude liigitus
Soolased, riimveelised või magedaveelised.
Vee-elustiku liigilise koosseisu määrab põhiliselt veekeemia, kuid ka muud tegurid ühendused veekogude
vahel, keskkonna stabiilsus, veereziimi sesoonsed muutused, veekogu suurus ning teda ümbritsev maastik
jmt.
Looduslikud või tehisveekogud.
Voolu- või seisuveekogud.
Vee toitelisuse, pH jne. põhjal.
Eesti järved on valdavalt karedaveelised (kalgiveelised) ja rohke huumusainete sisaldusega, mis on Euroopa
veekogudega võrreldes unikaalne.
Tänu sellele on järved saastele vastupidavad
Teine Eesti eripära on suur rannajärvede hulk.
Järvede seisundit väga oluliselt halvendanud tegevused:
1. 18.-19. saj alanud veetaseme alandamine, et saada juurde lammirohumaid;
2. 19.saj. oluliseks majandusharuks kujunenud linakasvatus, lina leotamise käigus paljud pehmeveelised
järved eutrofeerusid ja soostuvad selle tagajärjel;
3. 20.saj
annaabi.ee 
