Mees kes teadis ussisõnu
Kivirähk eesti kultuuri hoidja väi lõhkuja
,,Usside keeles kõneldes ma polnud veel vahetanud nahka, mida ma hiljem elu jooksul mitu
korda tegin, pugedes aina karedamasse kesta, kuni vaid vähesed tundmused suutsid sellest läbi
tungida. Praegu vist ei suuda enam miski. Ma kannan kivist kasukat" ja kuidas võinukski minna
teisiti, kui enda lapse, sõbrad, naise, pere kaotanud mees leidis oma rahva päästja kuid kedagi
polnud enam päästa.
Kas meie kaunis esivanemate keel pole samuti määratud hääbumisele, kui me kõik meretagust
kummardame ning võõrsõnu liiga kergelt kohe omaks võtame? Kas eesti rahvas pole kaotamas