vegetatiivset paljundusmaterjali!) või mikropaljundusmeetodil (Eestis ei tehta!). · Rhododendron smirnowii -smirnovi rododendron Sarnane kahe eelmisega, kuid lehe allkülg ning noored võrsed on valgeviltjad. Teise aasta ning vanemad lehed ja võrsed on paljad. Liik saavutab kõrguseks kuni 2 meetrit. Õitseb juunis. Eelpool kirjeldatud liigid kuulusid nn. suurelehiste liikide rühma. Järgnevalt valik väikeselehelisi igihaljaid liike: · Rhododendron hirsutum -karedakarvane rododendron Taim saavutab kõrguseks kuni 1 meeter. Lehtede pikkuseks 1,5 ... 2 cm. Õied läbimõõdus kuni 2 cm ning valdavalt roosad. Õitsemisaeg juuni-juuli. Üks vähestest rodoliikidest, mis ei ole tundlik mulla aluselise reaktsiooni suhtes, kuna pärineb Alpide lubjarikastest piirkondadest. · Rhododendron ferrugineum -roostepruun rododendron Kõrguseks kuni 0,5 meetrit. Lehed kuni 4 cm pikad, allapoole rullis servaga, alt roostevärvi soomustega, millest ka liigi nimi
Sügisene seanupp Leontodon autumnalis · Perekond seanupp · 10-40 cm · Lehed võivad olla peaaegu terved või (sagedamini) üsna lõhestunud · Kogu taim on paljas. Vars on tõusev, 1-10 õisikuga, kuni 1 cm pikkuste naaskeljate soomustega. · Õitseb juuli-oktoober · Kasvab niitudel, jäätmaal, murudes. Kare seanupp Leontodon hispidus · Perekond seanupp · 15-50 cm · Õisikuid varre otsas alati üks. Kogu taim karedakarvane, luubiga vaadates on karvad 2-3 harulised. · Õitseb juuni-august · Kasvab niitudel Harilik võilill Taraxacum officinale · Perekond võilill · 5-80 cm · Väga mitmesuguse lehekujuga. Eristatud rohkesti pisiliike, mis omavahel on äravahetamiseni sarnased. · Õitsem mai-juuli · Kasvab mineraalpinnasel väga erinevates kasvukohtades Harilik vesikanep - Eupatorium cannabinum · Kuulub vesikanepite perekonda
viljad oranzid, kollased, dekoratiivsuseks huvitava valged, kirjud kujuga viljad kollakasroheline, rohekaskollased õied, viljad kollakaspruunid võimas sarikõisik, lehestik kodarikku moodustavad tumeroheline odajad lehed rohelise-, punase- ja pehme lehestik, punased violetne, valged õied või violetsed lehed kogu taim on karedakarvane, lehed suured, õied longus ja koondunud hõredateks õisikuteks, õiekroon roheline, helesinised õied ratasjas dekoratiivne on taime helerohelised, kollased lehestik ja sarikõisikutesse õied koondunud õied dekoratiivsed on taime lehed, taim ise sobib
ärritada erinevaid kesti. Eestikeelne nimetus on Kurgirohi Ladinakeelne nimetus on Borago officinalis Sugukond karelehelised Botaaniline iseloomustus - Kurgirohi kasvab 20-70 cm kõrguseks. Taim on üleni kaetud karvadega. Lopsakad keeljad lehed on karvased ja mahlakad, 5-15 cm pikkused. Õitseb aprillist septembrini. Õied on sinised, 1,5-2,5 cm läbimõõduga, allapoole suunatud. Leidub ka roosa õiega isendeid; aretatud on ka valgeõielisi sorte. VARS - Tugev, karedakarvane püstine vars on harunenud LEHT - Lihavad alumised lehed on elliptilised või ovaalsed, ülemised lehed on rootsuta ja munajassüstjad. ÕIS - Õitseb juunis-juulis, helesinised, harva roosakad õied moodustavad õisiku SEEMNED - Vili on ruljas või ovaalne tumepruun pähklike. Ajalugu Sellest ajast, kui araablased kurgirohtu Hispaanias kasvatama hakkasid, on ta levinud kõikjal Vahemeremaades. Sealt levis põhjapoolsesse Euroopasse, olles juba 12. sajandil tuntud ravim- vürtsitaim.