Eesti taimestik
kõõlusleht ja haruline jõgitakjas. Siia kuuluvad ka ojad.
Mereveetaimkond
RIIMVEEKOGUD Läänemere soolsus on pindmises kihis valdavalt 4-7 promilli, süvavees 8-11. Taimkatte
horisontaalse leviku seisukohast on oluline avatus lainetele,
samuti põhjasetetetüüp ja püsivus, samuti valgustingimused. Ranniku lähedases meres levivad sagedamini pilliroo,
meri-mugulkõrkja ja karedakaisla kooslused, sügavamal
meres mändvetikate, meriheina, kamm- penikeele, tähk-vesikuuse, põisadru jt. kooslused.
1. Eesti floora ajalugu jääaja järgselt
Pärast jää taandumist 14 000 kuni 12 000 aastat tagasi algas taimkatte pealetung, eriti Kagu-Eestis. Alul subarktiline
tundrataimestik: alpi voipätakas,
koldjas selaginell, vaevakask, kukemari, mustikas ja pohl, harakuljus,
rabamurakas, rootsi kukits, drüüas.
2
annaabi.ee 
