maa ei pöörleks, omandaks ookean (ja tõenäoliselt maa ise) mingi tasakaalulise, kuu suunas välja venitatud kuju. Pöörlemise tõttu aga ei jää maapealne venitus maapinna suhtes paigale, vaid liigub koos kuuga. Seda liikumis takistavad nii vee raskus kui merepõhja kuju, teele jäävatest mandritest-saartest rääkimata. Kõige selle mõjul maa pöörlemine aeglustub, ehkki väga pikkamööda. Maa kuju on ellipsoid, lõuna poolt on rohkem kokku surutud kui põhja poolt. Seda kujundit nim kardioidiks. Geoid on kujuteldav keha, mille pind on igas punktis risti maa loodjoontega ja mille pinnal on raskusjõu väärtus ühesugune. Maa magnetväli selle põhjustaja on geodünamo. Välistuumas toimuvad temperatuuri tõttu tsirkuleeruvad protsessidtekib laetud osakeste liikumine ja tekib magnetväli. Maa magnetosfäär planeeti ümbritsev kosmilise ruumi osa.
2 -0.2 -0.4 -0.6 -0.8 -1 -1.2 Joont = a (1 - cos ) ( [0, 2)) nimetatakse kardioidiks. Selle joone u ¨heks para- meetriliseks esituseks on x = a (1 - cos ) cos y = a (1 - cos ) sin ( [0, 2)) . N¨ aide 14. Skitseerime polaarkoordinaatides esitatud funktsiooni = ( [0, 2]) 22 graafiku 1
annaabi.ee 
