KASVATUSE KLASSIKA
Bioloogias ei ole vabadust, kõik liigub vääramata seaduste järgi. Kõlblus aga eeldab vabadust,
oletab olude ümberloomist, füüsilise kausaalsuse katkimurdmist, eesmärke ja sihte, mis on
inimese e n d a seatud, mis antud loodusraamidest üle ulatuvad. Kõlblust ei saa mõõta
tavaliste teaduste mõõdupuudega, kõlblus põhineb väärtusotsustustel (samas).
Inimlikkuse ehk kõlbluse ehk headuse sisu on läbi aegade samaks jäänud. Me võime seda
sõnastada näiteks Platoni kardinaalvoorustena (mõõdukus, mehisus, mõistlikkus ja õiglus) või
Kanti kategoorilise imperatiivina (kohustusena iseenda suhtes ja teiste suhtes) või ka
nüüdisaja individuaalsete ja sotsiaalsete väärtustena. Tarvis on loomusundisid heita enese
alla, mõistuse käsu alla (enesevalitsus, puhtus, sisemine vabadus), tarvis on sisemist kooskõla
iseendaga, oma aadetega (tõde või tõelikkus), tarvis on teistele lubada, mida eneselegi