Platoni õpetus hingest ja voorustest.
ületades, muutub toitumine liigsöömiseks ja see ei ole enam ei paratamatu ega ka kasulik.
(Politeia 558d-559c) Nendes mõistlikes piires on aga ihad muidugi inimeluks hädavajalikud,
seetõttu pole õige ütelda, nagu oleks Platon käsitanud ihade olemasolu inimesel üksnes negatiivse
nähtusena.
Niisiis on ihade ülesandeks toimida teiste hingejagudega kokkusobivalt (harmonia), et saaks
teostuda mõistuse valitsemine hinge üle. Seetõttu on kolmandaks kardinaalvooruseks tarkuse ja
vapruse kõrval Platoni sõnul sophrosyne. Seda terminit, millele pole eesti keeles ühte ainsat head
tõlkevastet, määratles Platon erinevate hingejagude kooskõlana (symphonia), mis seisneb nende
ühtses arusaamises sellest, et just nimelt mõistuslik hingejagu peab nende seas juhtiv olema.
(Politeia 442c) Tavaliselt tõlgitakse sophrosyne eesti keelde sõnaga mõõdukus või
enesevalitsemine. Tegemist on liitsõnaga, kus sos tähendab tervislikkust, phronesis aga