termin tähistab tingimust, mille täidetuse korral inimene pälvib eudaimonia. Ehk teisiti öeldes: küsimus on siin selles, mida tuleb pidada inimese elu kui terviku õnnestumise tingimuseks, hüveks elu jaoks tervikuna? Mis on see, ilma milleta inimene ei saa oma elu õnnestunult ära elada? Kui niisugune otsus on langetatud, siis püüdleb inimene stoikute sõnul läbi terve oma elu selle poole, et omandada seda, mida ta enda jaoks hüvena on määratlenud. Jutt on niisiis kardinaalsest, elumääravast eetilisest valikust. Kuna nende hinnangul oli sellist valikut pea võimatu muuta, siis oli oluline silmas pidada, et hüvena määratletaks midagi sellist, mis oleks täiel määral inimese võimuses. Kui inimene selles valikus eksib ja määratleb enda jaoks hüvena midagi sellist, mida ta ei ole võimeline garanteeritult saavutama, siis hakkavad temaga toimuma protsessid, mis kahjustavad tema väljavaateid eudaimonia`le
rakud, melanotsüüdid, kromafiinrakud ja hambadentiin. Neuraalhari on liigendatud selle põhjal, mis piirkonna rakkudest edasi saab. Pea neuraalharja rakkudest arenevad näokolju, tüümus, hamba odontoblastid, sisekõrv. Keha neuraalharja rakkudest arenevad pigmenti sünteesivad melanotsüüdid, dorsaal- ja sümpaatilised ganglionid, neerupealse säsiosa, närvikogumikud ümber aordi. Ristluu neuraalharjast tekivad soole parasümpaatilised ganglionid. Kardinaalsest neuraalharjast suurte arterite lihaseline sein ja kopsutüve septum. Mida kujutab endast perifeerne närvisüsteem ja millised arengulised struktuurid annavad sellele aluse Perifeerne närvisüsteem on vahendavaks lüliks (välis)keskkonna ja kesknärvisüsteemi vahel. Perifeersele närvisüsteemile annavad aluse ektodermist tekkinud perifeersed aksonid, neuraalhari ja ektodermaalsed plakoodid. Mis struktuur annab aluse sisekõrvale ja selle ganglionile
annaabi.ee 
