Eesti ja Euroopa Õiguse ajalugu
kaebaja saatis vastaspoolele kutse. Kohtus pidid olema esindatud mõlemad
pooled.
Linnakohtud- linnades oli kohtupidamine lihtsam. Esimeseks instantsiks oli
linnafoogt, hiljem raad, kuna väiksemad küsimused jäid edasi foogtile. Ajastu
algul oli edasikaebus võimalik maahärrale, hiljem emalinna raele.
Kiriklikud kohtud- kiriklik kohtupidamine moodustas teatud erandi.
Peainstantsiks oli kohalik piiskop, kelle otsusele sai edasi kaevata kardinaalide
kolleegiumile ja paavstile või tema legaadile. Kiriklikule kohtule allusid ka
ilmalikud isikud mitmetes asjades, eriti perekonnaõiguse alusel. Kiriklikul
kohtupidamisel kasutati kanoonilist protsessi.
Tõendid- kehtis formaalne tõendite viis- teatud tõendil endal oli juba otsustav
jõud:
· Mõjuv oli tunnistajate arv ja see kui nad olid ausad. Sisulist arutamist ei
olnud
· Tähtis oli vanne, millega võis end vabastada süüst
· Hiljem lubati ka kirjalikke tõendeid
annaabi.ee 
