"Hullus ja Arutus" Michel Foucault
Rameau vannapoja tegelaskuju näitel kirjeldati palju. Tekst rääkis
nagu temast. Lugedes lk 533 . viimast kaheksat lõiku tekkis mulje nagu oleks tahetud öelda
seda ,et arutus iseendaga ongi üks suur hullus. Kuna iseendaga rääkides oli saanud nn hull
esimest korda pärast Suurt Sulgemist taas ühiskondlikuks tegelaseks, esimest korda üle pika aja
asuti temaga vestlusesse ning talle esitati küsimusi. Arutus tuli uuesti nähtavale kui tüüp. Rääkis
palju isoleerimise kardetusest minevikus ja ka sel hetkel. Isoleerimise maa oli saanud nn
haiguse koldeks. Seda põlati ning kardeti. Usuti ,et need kolded levitavad tõbesid. Kardeti mingit
müstilist haigust ,mis pidavat saama alguse isoleerimishoonetest ning ähvardas peagi
linnadesse tungida. Kõnealune tõbi oli ühteaegu nii kehalist kui moraalset laadi. Kõike kirjeldati
ilustamata. Arutlus oli jälle kohal ainult ,et nüüd tähistatakse seda kujutlus silmas haiguse
märgiga, mis annab sellele oma hirmuäratava jõu