A.dumas Kolm musketäri terve raamat
»
«Aga kus ja millal näen ma teid jälle?» hüüdis d'Ar-tagnan.
«Koju jõudes leiate kirja, mis annab vastuse sellele kü-i.simusele. Minge, minge!»
Nende sõnadega avas ta koridoriukse ja lükkas d'Ar-tagnani toast välja.
D'Artagnan lahkus vähimagi vastupanuta, ühegi vastuväiteta, kuulekalt nagu laps,
mis tõestab, et ta oli tõepoolest väga armunud.
XXIII KOHTUMINE.
D'Artagnan ruttas jooksujalu koju. Kuigi kell oli juba üle kolme ning tee viis läbi
Pariisi kõige kardetavamatest linnaosadest, ei olnud tal ühtegi ebameeldivat kohtumist.
fOn ju üldiselt teada, et joodikuid ja armunuid hoiab jumal.
Koridoriuks oli praokil, ta läks trepist üles ja koputas tasakesi, tema ja teenri vahel
kokkulepitud signaaliga. | Planchet, kelle ta oli kaks tundi tagasi raekojast ära saatnud
käsuga teda oodata, tuli ust avama. | «Kas keegi tõi mulle kirja?» küsis d'Artagnan
kiiresti. «Ei, härra, keegi ei toonud,» vastas Planchet. «Üks Kiri tuli aga ise.»
annaabi.ee 
