Essee: Kas hädaolukorras saaks minust kangelane või argpüks?
Ideaalis peaks olema tänapäeva noore kangelaseks inimene, kes olukordi õigesti hinnata ja
lahendada. Kahjuks on hoopis levima hakanud kangelase kuju, kes vilistab seadustele,
moraali normidele ja peab tähtsaks enda heaolu. Kajuks peetakse noorte seas araks neid
kaaslasi, kes ei tarbi alkoholi või ei suitseta. Mina pean neid just kindlameelseteks inimesteks,
kes julgevad jääda oma põhimõtete juurde.
Mulle meeldib mõttetera: Arg sõber on hullem vaenlasest, sest vaenlast kardekse, aga sõbrale
loodetakse. See on täiesti tõsi ja min võin kinnitada, et minu sõbrad võivad mulle loota ja
sõpra aidates ei saa minust argpüks, sest selline inimene, kes isegi sõbra eest väjla ei astu või
sõpra ei aita jääb üksikuks ja tema elul argpüksina ei ole mingit mõtet.
Iga inimene peab leidma elus tasakaalu ja püüdma vältida mõtetuid riske. Kui võtta mõtetuid
riske, siis võid kangelase asemel lõpetada ohvrina.