"karbunaalseid" - 1 õppematerjal

Hüdrobioloogia konspekt

soolane 500-2500 1000-20000 30-100 400-5000 1000- 150000 Järvede toitumistüübid *huminainetest rikastatud (düstroofsed veekogud) *eutroofsed ehk rohketoidulised veekogud *oligotroofsed ehk väga madala produktsiooniga veekogud * mesotroofsed ehk vahepealsed veekogud Aluspõhi  soolad soolajärved ( tekivad ka vee intensiivsel aurustumisel) Kaspia meri Eristatakse karbunaalseid, sulfiidseid ja kloriidseid soolajärvi. Mageveejärvede toitainete hulk muutub aja jooksul. Arvati, et järved arenevad toitainete suurenemise suunas (setete lagunemine), kuid kui järv kattub taimedega, siis muutub veekogu toitainetevaeseks. Inimtekkelise reostuse tagajärjel on suurenenud fosfori hulk, mis on põhjustanud fütoplanktoni vuhamise ja seejärel veekogud autrofeeruvad. Hapnikuvaeses vees on vähe kalu, kuid palju sääsevastseid ja harilikke mudatuppe.