Kermised ehk kõvasulamid
2.1.4. Karbonitriidid
Suur hulk karbiide ja nitriide moodustavad piiramatu lahustuvusega tardlahused,
mida nimetatakse karbonitriidideks (carbonitrides). Nad ületavad môningate füüsikalis-
mehaaniliste omaduste poolest vastavaid monokarbiide ja -nitriide. Näiteks,
paindetugevus on Ti(C,N) baasil kermistel kôrgem kui TiC baasil kermistel.
Karbonitriidide valmistatakse vastavate metallpulbrite kuumutamisel lämmastiku (N2)
või ammoniaagi (NH3) keskkonnas.
Karbonitriide baasil kermiseid valmistatakse samasuguse tehnoloogia järgi kui
vastavaid karbiide baasil kermised. Ainult paagutamisel peab paagutuskeskkond
sisaldama lämmastiku, kuna kôrgel temperatuuril karbonitriid laguneb kergesti.
17
2.1.5 Karbiidide omadused
Karbiidid (carbides) on struktuurilt ja füüsikalis-keemiliste omaduste poolest
tüüpilised sisendustüüpi keemilised ühendid (välja arvatud SiC). Kõige stabiilsemad