Vihtuimseid peetakse kahepaiksete (konnad jt.) eellasteks. Vihtuimsetest on alguse saanud kõik neljajalgsed loomad. Maismaa laialdastel aladel levisid devoni ajastul kõrbed, mistõttu maa jäi väga ebaühtlaselt asustatuks. Kliima oli palav ja kuiv. Veekogude lähedastes orgudes kasvasid esimesed kidurad sõnajalgtaimed (osjad e kidad, kollad e pärisraikad ja sõnajalad e keerdlehikud (pildil)) KARBON (359...299 miljonit aastat tagasi) Mõnikord nimetatakse Karbonit kivisöeajastuks. Kogu ajastu ei olnud ühtlaselt soe, ajastu lõpus tekkis tugev jahenemine, millega kogu lõunapoolkeral kaasnes mandri ulatuslik jäätumine. Lisaks rikkalikele pruun- ja kivisöelademetele on karboni kihtides ka rohkesti raua- ja vasemaake. Loomastikule oli iseloomulik maismaaselgroogsete kiire areng ja rohkus. Eriti arvukalt oli algelisi kahepaiksed, ilmusid roomajad; meredes oli kõhrkalade (hailaadsete) kõrgaeg (pildil)
populatsioon veelgi paremini kohanduda eluks maismaal. Teisisõnu, üks või mitu nendest läbimurretest võis viia muutusteni isegi muutusteta keskkonnas. Kuna kahepaiksed arenesid niivõrd hilises Devonis, ei mänginud nad eriti olulist rolli tolleaegses ökosüsteemis. Kahepaiksete ajastuiks võib kutsuda Karboni ja Permi 9 ajastut.[4] Hilis-Paleosoikum Hilis-Paleosoikum sisaldab kahte ajastut - Karbonit ja Permi, mis lõppes Fanerosoikumi suurima massilise väljasuremisega. Karboni kestel formeerusid mere- elustike skeletijäänustest laialtlevinud lubjakiviladestud ning ulatuslikke soid asustasid eostaimed, millest tekkis kivisüsi. Hilis-Paleosoikumi mere-elustik ei erinenud eriti Hilis-Devoni omast, välja arvatud mõnede gruppide puudumine, kes surid välja Hilis-Devonis. Muutused maismaal olid palju suuremad. Sellel ajastul arenesid välja paljud hämmastavalt kaasaegse
annaabi.ee 
